Koplis oli rahvamaja olemas juba enne praeguse Kopli 93 aadressil asuva maja ehitamist. Eelmine maja hävis (samas asukohas) tules 1934. aasta jõulude ajal, 25. detsembril. Pärast laastavat tulekahju alustati üsna pea aruteludega maja uuesti üles ehitamisest, teistmoodi tegutsemist ei kujutanud keegi ette - nii on märkinud ajaloolane ja põhjalikult Kopli ajalugu uurinud Robert Nerman (1946-2015). Teadmised, mis on meil Kopli rahvamaja ja ka Kopli piirkonna ajaloost on meil eelkõige tänu Nermani uurimistööle, samaväärselt ka arhitektuuriajaloolane ja EKA teadur Oliver Orrole, kes oli ka Eesti Arhitektuurimuuseumis 2017. aastal avatud Kopli põneva ajaloo teemalise näituse kuraator.
On teada, et algselt planeeriti uut rahvamaja hoonet väiksemana, ent kuna Koplisse sai tehnilist haridust andev kool, oli ruumivajadus suuresti kasvanud. Kui esimeste plaanide kohaselt pidanuks maja ehitamine maksma 30 000 - 40 000 krooni (umbes 2,1 mln eurot tänases vääringus), siis lõplikuks maksumuseks kujunes 210 000 krooni ehk umbes 14-15 miljonit eurot praeguses rahas. Lõplikuks ruutmeetrite arvuks sai 11 200 ning ehitus kestis 15 kuud.
Otsus maja ülesehitada võeti vastu 1935. aastal ning nurgakivi asetati aasta hiljem, kusjuures viimase asetamisel oli kohal ka Konstatin Päts, mitmed ministrid ning tollane Tallinna linnapea Jaan Soots. Maja arhitektiks oli rahvusvaheliselt tunnustatud Elmar Lohk, kes on üks olulisemaid oma ajastul Tallinna nägu kujutanud arhitekte. Tema käe all sai ilme ka hotell Palace hoone ning EEKS-maja.
Maja avati 26. septembril 1937, reedesel päeval. Tollane avamine oli niivõrd suur sündmus, et maja avamiseks heisati piirkonnas riigilipud. Kopli rahvamaja polnud vaid hoone, siin oli ka imeline aed - siin olid purskkaevud, kaunilt disainitud aiapiirded ning ajastu vaimule kohaselt kujundatud iluaed. Majas oli ka uhke teatrisaal ning ruumid, mis mõeldud kogukonna tegevusteks. Avamisest kõnelenud ajaleheartikkel kirjeldas rahvamaja kui ülimoodsat - “omasuguste seas kahtlemata üks moodsamaid ja paremaid, sest ta sisaldab peale küllaldase ja meeldiva teatrisaali ning vajalike kõrvalruumide ja ajakohase võimla ühes duširuumidega”. Majas seadis end sisse ka tollase Tehnikainstituudi üliõpilaskond.
Maja kasutati nii aktiivseks kultuuritegevuseks, võimla võttis kasutusele kohalik algkool, kellel endal taoline ruum puudus. Nii käis majas vilgas elu kuni Nõukogude Liidu okupatsioonini, tööstuspiirkonnana võtsid rahvamaja kultuurielust eriti osa tehasetöölised. Robert Nerman on seda kirjeldanud järgnevalt: “Kaugeltki haruldased polnud sellised juhtumid, kui mõnigi Balti Puuvillavabriku, J. Lorupi klaasivabriku, “Põhjala” kummivabriku või mingi muu ettevõtte tööline osales aktiivselt näiteringi, laulukoori või orkestri tegevuses ning kõige selle kõrval jätkus tal energiat osaleda veel näiteks kohaliku jalgpalliklubi treeningutel ja võistlustel, samuti Kopli tuletõrje või kaitseliidu tegevuses.”
Nõukogude okupatsiooni esimestel aastatel anti maja sõjaväe käsutusse ning kohalikud tundsid seda “madruste klubina”. Eesti taasiseseisvumise järgselt andis Tallinna linn hoone erakooli kasutada ning pärast kooli väljakolimist 2011. aastal jäi maja tühjaks. 2019. aastast kuulub maja Salme kultuurikeskuse koosseisu
2021. aasta maikuus, 9. juuni kolmapäeval avati 83 aastat originaalsest avamisest Kopli 93 rahvamaja väravad ja hoov taas kogukonnale. Alustati kogukondlike kolmapäevakutega, esimesel aastal ehitati üles kogukonnaaed. Teisel aastal lisandus Kopli 93 maja juurde parandustöökoda ning mesila. Kopli 93 on kogukonnakeskus, mille keskmes on soov tuua kokku kogukond ning oma kõigis tegevustes anda inimestele, kes siin käivad, uusi oskusi, aga ka tugevamad sotsiaalsed sidemed ning seeläbi ka turvatunde.
Uuel avamisel märkis toona Salme kultuurikeskuse direktorina töötanud Sten Svetljakov: „Ettevõtmise eesmärk on kutsuda peamiselt Koplis ja lähipiirkonnas elavaid aiandushuvilisi ühise kogukonnakeskuse loomisele ja ühistegevusele ning edendada säästva arengu põhimõtteid. Ühises õppe- ja katseaias saab katsetada erinevaid keskkonnasõbralikke lahendusi ning leida avalikule linnaruumile rakendust loodussõbralikuks vaba aja veetmiseks. Kogukonnaliikmed saavad aktiivselt osaleda hoone ja aiaga seotud tulevikuvisiooni arendamisel, talgutel, koolitustel või korraldada ise aias temaatilisi kogukondlikke ja keskkonnasõbralikke üritusi.”
what the archive is about
The Living Archive explores the potential of (post)industrial heritage to transform production in our cities. We collect stories with participatory heritage methods. The nodes for the local collection efforts are Fab City Hubs (FCH). The collection has been carefully assembled by FCH teams who have been learning about, co-creating and applying participatory heritage-making approaches, emotion networking methodology, oral history principles and creative perspective-taking. Select tags and categories to filter stories in the archive below. Explore their connections in the network graph.
